30-aastane Jakko Viilo võistleb tänavu autoralli MM-sarjas WRC2 klassis ja loeb MM-rallidel legendi Robert Virvesele. Kuidas jõudis Võrust pärit noormees autorallini, millisena mäletab ta karjääri esimest rallit, mida on talle andnud Rallispordi Tulevikutähe programm, kuidas on istuda Ott Tänaku kõrval Rally1 autos ja paljust muust allolevas intervjuus.
Kuidas tekkis sul huvi autoralli vastu?
Huvi auto- ja tegelikult üleüldiselt mootorispordi vastu tekkis juba väga varases lapsepõlves isa kaudu. Isal õnnestus 2000ndate alguses hankida säärane masin nagu Fiat Uno Turbo i.e, millega nad vennaga jää- ja lumeradadel osalema hakkasid. Loomulikult käisin ka mina kõikidel võistlustel kaasas ja sealt kasvas ka huvi. Mina ise alustasin mootorispordiga aga hoopis motokrossi harrastades, mis tuli aga ühel hetkel vigastuse tõttu pooleli jätta.
Kui ma tavaliselt olen kaardilugejatelt küsinud, et miks just kaardilugeja mitte juhi iste, siis sinu puhul vist muud valikut polnudki, kuna vend oli juba juhi kohal ees istumas, või siiski?
Nii võib öelda küll. Kuna vend on minust 4 aastat vanem, siis selleks hetkeks, kui tekkis mõte ja võimalused ühiselt autorallis kaasa lüüa, oli vennal kogunenud juba omajagu sõidukogemust. Seega oli loogiline, et vend jätkab nii-öelda vanas rollis ja mina asun kaardilugeja kohale. Tegelikult proovisin 2013. aastal ka veidi juhi istet, kui osalesin tagaveolise Ladaga talvistel jää- ja lumeradadel ning Võrumaa rallisprindil 0-auto rollis. Sellele autole tekkis aga väga kiiresti üks huviline ning sinnapaika see piloodikarjäär tol hetkel jäi.
Kes oli sinu mentor, et legendi koostamist, lugemist ja kõike muud sellega seonduvat õppida ja omandada?
Eks sai jälgitud isa ja tema kaardilugeja tegemisi, kui nemad rallit sõitsid ja sealt üht-teist kõrva taha pandud. Enne esimest rallit kaardilugeja rollis sain aga näpunäiteid oma sõbralt Mirko Kauniselt, kes oli tol hetkel mõningad stardid sportrallis kaardilugejana juba teinud.
On sul kaardilugejana mõni eeskuju ka, kelle tegemisi jälgid ja proovid õppida tema tegemistest?
Otseselt ei ole. Olen jälginud ja jälgin tänagi paljusid. Tuleb olla avatud silmadega ja otsida võimalusi arenguks igalt poolt.
Kui täna mõtled tagasi, et millised tunded sul oma esimese Eesti meistrivõistluste ralli eel, ajal ja järel olid Saaremaal 2015, siis mida meenutada on?
Kuigi minu esimene ralli jäi väga lühikeseks, on see mul hästi meeles. Ootusärevus oli muidugi suur, sest see oli tol ajal olnud minu üks unistustest – startida ühel päeval autoralli meistrivõistlustel. Enne esimest katset oli närv korralikult sees ja käisin küsisin kaasvõistlejate käest veelkord asju üle, et kõik ikka sujuks. Vahetult enne katse starti kustus veel kaardilugeja lamp ära, sest pirn ei andnud pesas korralikult ühendust. Sain selle siiski kuidagi tööle ja saime katsele startida. Võib öelda, et esimene katse sai sõidetud kõige raskemates oludes, mida olen seni kogenud – pimedus pluss paks seisev tolm. Seetõttu kindlasti korrektsest kaardilugemisest oli seal asi kaugel. Pidime pärast esimest katset katkestama, kuna auto läks keema. Mäletan, et hoolimata väga keerulisest algusest kasvas isu rallit sõita pärast seda ühte katset veelgi kordades suuremaks.
2018. aasta järel tegi su vend rallis mõneaastase pausi, kuid sina jätkasid oma kaardilugeja teed ja said 2020 koduteedel osaleda koos Kaspar Kasariga Eesti esimesel MM-rallil. Mis emotsioone see sinus tekitas, et need autoralli maailma tipud keda oleme TV vahendusel olid nüüd kõik siin ja sina koos nendega rajal?
Juba 2020. aasta algus oli minu jaoks samm edasi, sest tekkis võimalus esimest korda teha kaasa hooaeg tehase poolt valmistatud ralliautos ning olla osaks Eesti ühest tipptiimist OT Racingust. Kui sai selgeks, et Eestis toimub MM-ralli ja meil on võimalus seal osaleda, oli loomulikult tunne ülev. Tol hetkel tundus püsivalt MM-sarjas osalemine muidugi ulmelisena ning mõtlesin pigem nii, et vähemasti on ajalooraamatutes linnuke kirjas, et olen autoralli MM-il korra osalenud.
Oled oma karjääri jooksul istunud rohkem, kui 10 piloodi kõrval. Mis on olnud kõige suurem erinevus või uus asi sinu jaoks erinevate pilootide legendides ja kas on olnud nö. identseid ka või on ikka kõigil oma erisused ikkagi sees?
Ütleks, et kõige suurem erinevus kaardilugeja jaoks on selles, kuidas üks või teine sõitja paneb kirja meetreid. Autorallist kaugel oleva inimese jaoks võib tunduda naljakas, et kuidas saab meetreid erinevalt kirja panna, kuid tegelikult sõltub see mitmetest asjaoludest. Üldiselt hakkab aga kaardilugeja üsna kiirelt mõtlema samamoodi nagu parasjagu tema kõrval istuv piloot, ehk sa hakkad tunnetama autos, milline vahemaa on 50m, milline 70m jne. Lisaks kehtib ka reegel, et mida kõrgetasemelisem piloot, seda täpsem on legend ja seda lihtsam on kaardilugejal ka seda tunnetada ning legendi lugeda.
2023. aasta alguses moodustati maailmameister Martin Järveoja ja esimese Eesti võistlejana 100 MM-rallini jõudnud Kuldar Siku eestvedamisel Rallispordi Tulevikutähe programm, mille üheks liikmeks oled ka sina. Räägi natukene, et mida see programm endast kujutab noorele kaardilugejale ja mida see sulle andnud on?
Esiteks on tänuväärne, et Martin ja Kuldar selle programmi üleüldse lõid, sest varasemalt pole minu teada Eestis midagi sellist tehtud. Programm andis eelkõige võimaluse igal hetkel küsida abi ja nõu Eesti parimatelt selle valdkonna tegijatelt ning lõi kontakte nii Eestis kui ka maailmas. Kõik programmis osalejad said kaasa teha M-Sport Ford WRT töös, ehk nuusutada lähemalt nii WRC-tiimi kui ka WRC rallide hõngu.
Nagu ka meedias on läbi käinud, siis eelpool mainitud programmi üks osa on olnud see, et oled saanud MM-rallidel teha ilmameeste (weather crew) tööd. Räägi natuke, et kuidas see on su silmi avardanud, et kui palju erinevaid faktoreid on rallis vaja selleks, et kõik õnnestuks lisaks sõitmisele ja legendi täpsusele?
Minu jaoks on selle töö tegemise juures olnud suurim väärtus just see, et näed/kuuled/koged, kuidas sulle huvipakkuvas valdkonnas maailma kõige paremad tegutsevad. See, kui palju tegelikult taustal tulemuse nimel tööd tehakse, on tõesti olnud silmi avardav. Väga suur osa sellest fännideni kahjuks ei jõua. Kogu aeg areneb sport edasi, tase läheb kõrgemaks ja kõigega minnakse üha spetsiifilisemaks. Võib öelda, et saadud teadmisi ja kogemusi olen rakendanud ka oma isiklikes rallialastes tegemistes ja see on toonud ka edu.
Oled saanud testidel istuda ka maailmameister Ott Tänaku kõrval Rally1 autos. Räägi palun natukene sellest kogemusest ja mida see sulle peamiselt seni kogetu juures õpetanud ja juurde on andnud?
Kindlasti oli see eelkõige suureks tunnustuseks, et mulle selline võimalus avanes. Võib öelda, et esmakordsel Rally1 autosse istumisel oli tunne pisut sarnane esimesele rallile, ehk ootusärev. Selle auto puhul tunned kõige enam aerodünaamika toimivust, ehk pani imestama kui hästi ikkagi auto maa küljes püsib ja kui kiiresti on võimalik teatud kohti läbida. Samuti andis sellest tunnistust tõsiasi, et kui varasemalt pole mul kunagi ralliautos istudes kael valusaks jäänud, siis pärast esimesi teste Rally1 autos ta valus oli. Kuna eelmise aasta jooksul sain Rally1 autos istuda päris palju, siis tundsin, et see andis mulle isiklikult juurde eelkõige kiiruse tunnetusliku poole pealt. Teisisõnu, mida rohkem ja mida suuremal kiirusel oled nn. suurema klassi autos istunud, seda lihtsam on siis, kui pead istuma tagasi madalama klassi autosse. Mäletan väga hästi olukorda eelmise hooaja lõpust, kui vahetult enne La Nucia rallit osalesin taaskord Oti kaardilugejana Hyundai Rally1 testis ning paar päeva hiljem oli ralli testikatse, kus istusin Rally2 auto kõrvalistmel. Tunne oli täpselt selline, et auto juures on midagi valesti, sest ta ei liigu “õigesti” edasi ja aega on palju.
Kui vaatad täna tagasi oma esimesele koostatud legendile ja viimasele, siis kui suur erinevus sealt vastu vaatab ja mis on peamine, mis muutunud?
Pole päris kindel, kas üldse ja kus mul see esimene legend tänaseks on, seega pole talle peale esimest rallit eriti rohkem pilku heitnud. Aga mäletan, et tol ajal sai kirjutatud tavalisse supermarketist ostetud kaustikusse ja harilikuga. Tähed ja numbrid olid kõvasti suuremad ja ka elementide paigutus oli küllaltki erinev. Täna olen leidnud enda jaoks hästi toimiva hübriid-süsteemi vasakult paremale ja ülalt-alla kirjutamisstiili kombineerides ja kindlasti on arenenud võimekus läbi lühendite ja sümbolite enda jaoks nii recce kui ka selle järgne legendi puhastamine efektiivsemaks muuta.
Sel hooajal võistled koos juunioride maailmameistri Robert Virvesega MM-rallidel WRC2 klassis. Kuidas see koostöö teil alguse sai ja kui pikalt mõtlema pidid, kui Robert su käest küsis, kas teeksid temaga terve WRC2 hooaja 2025 kaasa?
Robert kutsus mind kaarti lugema tegelikult juba eelmisel hooajal, kuid erinevate asjaolude tõttu ei saanud see tol hetkel teoks. Aasta lõpus rääkisime uuesti ja ega väga pikalt mõtlema ei pidanud, kui sai selgeks, et on võimalus teha kaasa terve hooaeg WRC2 sarjas.
Kas, kui sa aastaid tagasi alustasid, siis kas mõtlesid, et kaardilugemisest võiks saada sinu töö nagu see tänavusel hooajal ikkagi on? On see ühe unistuse täitumine, et saad kaasa teha terve WRC2 hooaja ja veel sellises meeskonnas nagu Toksport?
Eks ma unistasin ikka, aga pigem tundus see ebarealistlik ja igapäevaselt ma sellele kindlasti ei mõelnud. Tänasel päeval usun, et see on saanud tõeks tänu järjepidevusele, eneseusule ja tugevale pühendumisele.
Rootsis näitasite väga head tempot ja olite poodiumiheitluses viimase võistluspäevani. Kuidas ise tagasi vaatad sellele etapile?
Suures plaanis kõik sujus ja ühtki viperust kuni viimase päeva teise katseni ei juhtunud. Kuna see oli meile Robertiga esimeseks ühiseks MM-ralliks ja punkte me Rootsist ei kogunud, saime pingevabalt harjutada koostööd ja seda mitte ainult autos istudes, vaid ka näiteks rehvivahetustel, ülesõitudel ülesandeid jaotades jne. Tundsin pärast rallit, et see oli minu jaoks üks kõige nauditavamaid võistlusi minu senises karjääris – autos oli väga mugav olla ja sain sõitu tõeliselt nautida.
Milliste mõtetega juba alanud hooajale vastu lähed, kus WRC2 klassi MM-punkte hakkate koguma alates Portugali rallist?
Omalt poolt ma mingeid ootusi tulemuste osas ei sea, sest nii on alati lihtsam raskustele vastu astuda. Anname kindlasti endast parima ja pingutame nii kuidas oskame. Enne Portugali rallit ootab meid ees veel kaks võistlust ja mõningad testid ning treeningud, seega peaksime olema oma n-ö punktihooaja alguseks kenasti valmis.
Mis sa arvad, kui hea seis on hetkel kaardilugejatega ja sellega, et kui mõni noor nüüd saab siit loost inspiratsiooni, et tahaks ka seda maailma avastada, siis mis on sinu soovitus, et kuidas alustada ja kelle poole pöörduma?
Siin-seal on juttu olnud kaardilugejate põuast. Usun, et noori ja miks ka mitte vanemaid inimesi, kes soovivad autoralliga tegeleda, on üsna palju. Pigem on küsimus selles, kuidas leida üles need inimesed, kellel on piisavalt tahet ja kes on valmis aega panustama ning pingutama. Ise tuleb kõvasti huvi ja pühendumist üles näidata, üldiselt siis ka sind varem või hiljem märgatakse. Kindlasti ei tohiks karta pöörduda mõne kogenuma tegija poole, sest see on esimene samm näitamaks, et soovid areneda ja sealt võivad tihti hakata asjad edasi liikuma. Samas on väga oluline ka pilootide poolelt anda vähem kogenenumatele võimalus, sest muidu ei saagi end tõestada ega teisalt toimuda ka arengut. Siinkohal olen väga tänulik nendele, kes mulle selle võimaluse on andnud.
