Ragnar Veerus tõusis Prantsusmaal peetud Rotax International Trophy finaalis kümme kohta ja finišeeris üheksandal positsioonil.
Le Mans’i kardirajal peeti iga-aastane Rotax Max Challenge International Trophy, kus osales rekordiliselt 360 võidusõitjat – üks maailma suurimaid kardivõistlusi. DD2 klassis 72-sõitjalises stardirivis oli üles antud ka Ragnar Veerus, kes osales viimati sel võistlusel 2020. aastal ja lõpetas 10. kohal. Tänavuses pikas sõitjate rivistus oli kohal suurem osa maailma paremikust nii Euroopast, Aasiast kui Ameerikast.
Keerulise kvalifikatsiooni järel, kus Veerus sai kirja alles 35. ringiaja, ei tundunud seis kuigi soosiv. Kogu nädalavahetuse kõikuva rehvikvaliteedi rütmis sõitnud Veerus tõusis juba esimeses eelsõidus 10 kohta, kui lõpetas seitsmendana.
Reedesel päeval peeti veel 2 eelsõitu, kus eestlane lõpetas vastavalt 15. ja 17. kohal. Tõsises tempopuuduses vaevelnud Veerus tegi äärmusest äärmusesse muutusi, mille abil aga laupäevaks tempo üles saadi. Eelsõitude järel hoidis Team Estonia Autosport sportlane 25. positsiooni, mis andis talle Superheat’i 13. stardiplatsi. Tihedas võistlejaterivis heidelnud Veerus tõusis 4 koha võrra, lõpetades esikümnes ja parandades oma finaali stardikohta 6 positsiooni võrra.
Superheat’i käigus lõhenes eestlasel üks tagumine rehv, mille tehniline komisjon lõhkemise vältimiseks välja vahetas. Selle hetkeni oli probleeme põhjustanud vaid ebaharilikku alajuhitavust ja kulumist näidanud esimesed rehvid, kuid olukord kinnitas taas laiemat rehvide kvaliteediprobleemi.
Finaali stardi järel tõusis ta esimese kümne ringi jooksul sisuliselt igal ringil koha võrra, kuni alustas parimate ringiaegadega liiderpundi püüdmist. 6 ringiga sõitis Veerus liidritelt tagasi 1,6 sekundit, kuid kohta parandama ei ulatanud. Raske nädala kokkuvõttes tõusis Veerus 26 kohta ja tegi finaalis 10-kohalise tagasituleku, et lõpetada sel võistlusel seni eestlaste parima 9. kohaga.
