GT3-autode tootjaid ja erinevaid sarju on viimastel aastatel esile kerkinud aina rohkem ning neist põhjalikuma ülevaate aitas meil kokku panna paar viimast hooaega GT3-autoga kihutanud Ralf Aron.
Mercedese tehasetiimi elukutselise sõitjana osales Ralf Aron tänavu mitmes GT3 klassi autodel baseeruvas sarjas nii Euroopas kui Aasias. Ja lisaks võistles 27-aastane eestlane aasta algul ka kuulsas Daytona 24-tunni sõidus.
GT3-autode klassile pandi alus juba paarkümmend aastat tagasi, aga plahvatuslikult laienenud on nende populaarsus viimaste kümmekonna hooaja vältel. Lisaks spetsiifiliselt ainult nende autodega toimuvatele sarjadele, võeti GT3-autod 2021. aastal kasutusele ka kuulsas DTM sarjas ja alates eelmisest aastast ka kestvussõitude MM-sarjas ning Le Mans’i 24-tunni sõidus.
„GT3 klass võeti kasutusele eesmärgiga kaasata võimalikult palju autotootjaid ja FIA poolt homologeeritud autode peamiseks tingimuseks on, et vastavad mudelid oleksid tootmises,“ selgitab Ralf. „Kehtestatud on teatud kindlad reeglid, näiteks on keelatud süsinikkiust pidurid jms, aga samas pole piiranguid keretüübile ega ka näiteks mootoritele.“
Kasutada võib nii vabalt hingavaid kui ka turbomootoreid ega piiratud pole ka töömaht. Samuti võib kasutada ka teiselt sama automargi mudelilt pärinevat jõuallikat.
„Meie Mercedes-AMG GT3 auto mootor, mis on 6,2-liitrine vabalt hingav V8 pärineb SLS mudelilt,“ nendib Ralf. „Keelatud on muuseas ka hübriidid ja kui näiteks Ferrari 296 GT3 mudel on tänavavariandis hübriid, siis võidusõidus ta seda pole.“
/Lugu jätkub pärast fotot./
Kuna erinevate autotootjate GT3-autodel on kasutusel väga erinevad jõuallikad, siis kõige huvitavam seoses nende autodega on, et kuidas neid võrdsustatakse. Selleks on reegel, mida kutsutakse lühendiga BoP ehk Balance of Performance, mis eesti keeles võiks kõlada kui „sooritusvõime võrdsustamine“.
„Esimene asi, millega võrdsustatakse, on kaal,“ selgitab Ralf. „Samuti vabalt hingavate mootorite õhuvõtupiiraja ja turbomootoritel läbi juhtaju turbokompressori seadistust. Samas võib BoP reeglitega muuta ka autode aerodünaamikat. Tänavu Suzuka 1000 km sõidus näiteks pidime auto kliirensit muutma, sest kui tõstad auto kõrgemale, siis väheneb surujõud. Aerodünaamikale tehakse ka teisi muudatusi – näiteks tuleb vahel muuta tagatiiva nurka. Seega saab BoP reeglitega muuta päris mitmeid erinevaid parameetreid.“
BoP reeglid võeti kasutusele organisatsiooni SRO poolt, mis korraldab mitmeid GT3 klassi autodega toimuvaid sarju. Autode sooritusvõimet jälgitakse tavaliselt korraldaja poolt tarnitud telemeetria vahendusel ja samuti viib SRO läbi igal aastal teste erinevatele mudelitele vastavate BoP parameetrite kehtestamisel.
„Kuigi vahel toimub seoses BoP-ga teatud „poliitilisi“ mänge ja vahel püütakse erinevate võtetega saavutada paremaid tingimusi – sõites näiteks ühel etapil meelega veidi aeglasemalt, et saavutada järgmiseks, ehk veidi tähtsamaks võistluseks parem BoP,“ kommenteerib Ralf. „Aga üldises plaanis toimib BoP üliedukalt ja sellepärast ongi GT3 klass nii populaarne. Ja see on nagu lumepalli-efekt, et mida rohkem autosid ja erinevaid mudeleid radadel kihutab, seda täpsemaks BoP läheb.“
BoP ehk siis sooritusvõime võrdsustamisel erinevate parameetrite kehtestamiseks kasutatakse nii võistluste tulemusi, simulatsioone ja teste.
„Selleks on neil suur hulk inimesi palgal ja nende käsutuses on hulga rohkem andmeid kui tiimidel või tootjatel,“ selgitab Ralf. „Kui näiteks meie näeme kuskil võistlusel vaid ringraja sektorite aegu, siis nende käsutuses on ka andmed nö minisektoritelt. Just BoP edukus ongi muutnud GT3 klassi sedavõrd populaarseks, et see on levinud üle maailma. Ja kui üldiselt autospordis on tootjate jaoks osalemise põhjuseks turundus, siis GT3 autode tootmine annab kasumit, sest autosid ja varuosasid ostetakse väga palju.“
Kõik hetkel GT3 klassi autosid valmistavate tootjate – Mercedes, BMW, Porsche, Ferrari, Aston Martin, Lamborghini, Chevrolet, Ford, McLaren, Bentley – huvi on jätkuvalt suur ja nii arendatakse pidevalt ka uusi mudeleid. Nii toovad oma uued GT3-autod järgmisel aastal radadele nii Mercedes, Lamborghini, Ferrari, ja alles viimase paari hooaja jooksul on seda teinud ka teised tootjad.
/Lugu jätkub pärast fotot./
Kuigi autotootjad valmistavad GT3-autosid, siis üldiselt pole üheski sarjas (välja arvatud Põhja-Ameerika IMSA sarjas) tootjad esindatud nn tehasetiimiga, vaid autod on eratiimide kasutuses. Enamikes Euroopa sarjades on tehasetiimid isegi keelatud. Kui võtta näiteks nüüd Ralfi tööandja Mercedes, siis nende palgal on ligi 15 sõitjat.
„Tegemist ongi Mercedes AMG Customer Racing osakonnaga, mis nagu nimigi ütleb, on suunatud klientidele,“ selgitab Ralf. „Kõik meie autosid kasutavad tiimid on eratiimid ja tootjatel üldiselt osalust neis võistkondades pole. Mercedese puhul saavad mõned tiimid tehaselt toetust, näiteks autode, raha ja sõitjate näol. Kui ma tänavu osalesin Nürburgringi 24-tunni sõidus ja sõitsin nn tehaseautos, siis tegemist oli siiski eratiimi GetSpeed autoga, mida Mercedes toetas ja millega sõitsid Mercedese palgal olevad sõitjad.“
Mercedes näitel jätkates on tootja palgal hetkel 15 sõitjat ja koostöös võistkondadega, mis kasutavad Mercedese autosid, paigutab tootja oma sõitjad nende eratiimide autodesse.
„See sõitjate suunamine käib käsikäes eratiimidega, kes saavad võtta sõitjaid ka väljapoolt, aga saavad ka ise küsida Mercedeselt konkreetset sõitjat, keda tahavad,“ selgitab Ralf. „Üldiselt tahetakse meid, sest me sõidame nende autodega pidevalt ja tunneme seega autosid paremini. Ja samas, kui Mercedes toetab mingit konkreetset tiimi, siis on ka tootjal sõnaõigus sõitja valikul. Mina saan kohati ka ise valida, aga eks see kõik on väga dünaamiline ja sõltub paljudest asjaoludest. Sama süsteem toimib ka praktiliselt kõigi teiste autotootjate puhul.“
FIA on kehtestanud kõigi sõitjate puhul nn kategooriad, kuhu sõitjad jagatakse vastavalt tulemustele. Alt üles järjestades on neli kategooriat – Bronze, Silver, Gold ja Platinum ehk siis eesti keeles pronks, hõbe, kuld ja plaatina. Kaks madalamat kategooriat on amatöörid ning kuld ja plaatina on professionaalsed sõitjad. Ralf Aron kuulub hetkel Gold kategooriasse.
„Pea kõigis sarjades näeme, et võisteldakse erinevates klassides – on nii PRO, PRO-AM kui ka AM klassid – aga see ei tähenda, et on klassides on erinevad autod, vaid seda, et sõitjate tase on erinev,“ kommenteerib Ralf. „PRO klassides sõidavad tavaliselt kaks Gold või Platinum taseme sõitjat, aga PRO-AM klassis on tavaliselt lisaks amatöörile üks professionaalne sõitja.“
Sarju on palju ja nendes orienteeruda polegi alati lihtne. Ralf osales tänavu põhiliselt GT World Challenge Asia ja International GT Open sarjades, kus jagas autot amatööriga. Aga sellele lisaks osales ta ka PRO klassi autos Nürburgringi 24-tunni ja Suzuka 1000 km sõitudes, millest viimane on Intercontinental GT Challenge sarja etapiks.
„Sarjad jagunevad omakorda kestvussõitude ja sprindi sarjadeks ehk siis pikemate ja lühemate distantsidega sarjadeks,“ selgitab Ralf. „Sprindisarjadest on kindlasti tipp DTM, kus auto kohta on vaid üks sõitja ja sõidud umbes ühe tunni pikkused. Samuti on sprindisarjadest, kus meeskonna moodustavad kaks sõitjat, on üks kõvemaid veel GT World Challenge Europe. Kui võtame kestvussõidud, siis neist kõrgeima tasemega on kindlasti International GT Challenge ja GT World Challenge Europe Endurance Cup.“
Ralfi enda soov on edaspidi võistelda viimati mainitud sarjas, sest seal saab kihutada ühes meeskonnas teiste professionaalsete sõitjatega.
„GT World Challenge Europe sarjas sõltub tulemuse minust ja professionaalsetest meeskonnakaaslastest, aga kestvussõitude MM-sarja (WEC) GT3 klassis peab meeskonnas olema ka amatöör, mis tähendab, et seal sõltub tulemus rohkem sellest, kui kiire satub see amatöör olema. Ehk teisisõnu, teen tööd kliendile ja tulemus sõltubki temast.“
Lisaks eelpool mainitud sarjadele viiakse läbi mitmeid ühel automargil baseeruvaid võistlussarju, millest ilmselt kuulsaim on Porsche Supercup, mille etapid toimuvad koos F1 MM-võistluste Euroopa etappidega. Porsche GT3 autodega kihutatakse ka paljudes regionaalsetes ja rahvuslikes sarjades. Sarnased sarju korraldatakse aga näiteks ka Ferrari ja Lamborghini GT3. autodega.
Sarju on palju ja erineval tasemel, aga üks on selge – GT3 klass on plahvatuslikult levinud üle maailma ja leidnud paljude autotootjate poolehoiu.
Lugu ilmus novembri Tehnikamaailmas.
