Veoautokross jõuab taas Jõgevamaale

Veoautod Piiroja rajal 2017. aastal. Foto: Pille Russi

Autokrossi Green Pro Eesti meistrivõistlused jätkuvad laupäeval, 12. augustil Jõgevamaal Piiroja rajal.

Põltsamaa lähedal toimuva neljanda neljanda etapi vabatreeningud algavad laupäeval kell 9.00, eel- ja finaalsõidud kell 11.30.  Eesti meistrivõistluste punktid on mängus klassides GAZ-51/52, GAZ-53 ja veobagi super, karikavõistlusi peetakse klassides veobagi standard, Truck Open ja SSV Bagid.

Viimati sõideti veoautokrossi Jõgevamaal, Piiroja rajal viis aastat tagasi, 16. juunil 2018. aastal, kui seal viidi läbi Eesti veoautokrossi meistrivõistluste kolmas etapp.

Veoautokrossiga hakati Eestis tegelema möödunud sajandi viiekümnendate lõpus. Esimeste ametlike Eesti meistrivõistlusteni jõuti aga aastal 1967, mil Viljandi lähistel Holstre Nõmme rajal võistlus korraldati.

Tänapäeval on veoautokrossi harrastajaid peale Eesti veel vaid Lätis, Leedus ja Venemaal. Veidi teistsuguste masinatega ja veidi teistsugustes tingimustes tehakse seda ka Prantsusmaal.

Võistlusautod ja võistluste korraldus on läbi aegade kardinaalselt muutunud. Algusaastatel, kuni aastani 1963, sõideti koos mehhaanikuga, kes vajadusel võistluse käigus aitas sõidukit remontida ja metsast kuuski käis maha võtmas, et neid porimülkasse kinni jäänud võistlusautole rataste alla sättida. Ei olnud algselt autodes turvavöid ja võistlejad seisid stardikäsklust oodates mittetöötava mootoriga autost eemal. Kaitsekiivritena kasutati tankistide ja jalgratturite kiivreid.

On olnud aegu, mil kõik võistlusautod peale võistlemist üle vaadati ja iga vigastus miinuspunkte andis, On olnud aegu, mil võistlusautode veokastis täiendav raskus pidi olema ning kõik autod peale võistlust üle kaaluti. Alakaalu puhul võistlustulemus tühistati.

Eriti populaarne oli veoautokross 1970-ndatel, mil Eestis võisteldi Priipalu, Kulbilohu, Holstre-Nõmme, Meegomäe, Karksi-Nuia Maie, Tamsalu Einjärve  jt. radadel. Oli aeg, mil näiteks Priipalu rajal, Valgamaal, oli korraga stardis üle 90 võistlusmasina. Oleks ilmselt rohkemgi olnud, aga tollased eeskirjad ei lubanud korraga rajale rohkem kui 10 masinat (arvestuslikult) igale kilomeetrile ja Priipalu rada oli 9,4 km pikk.

Ala populaarsus kasvas, kuni aastal 1979 Moskva „kindralid“ selle ala NSV Liidus keelustasid. Põhjenduseks oli, et veoautod on mõeldud töö tegemiseks, mitte maastikul lusti sõitmiseks. Eestlased püüdsid veidi kavaldada ja korraldasid veoautokrossi võistlusi edasi sõjalise sportliku mitmevõistluse nime all. Enne võistlusstarte lasti õhupüssi ja visati granaati. Kaua see nii ei kestnud ning tasapisi hakati liikuma tänapäevase võistlusmudeli poole.

Eestile on palju kuulsust toonud meie bagisõitjad ning täiesti ainulaadne maailmas on Eestist alguse saanud veobagide klass, kus ka tänapäeval superbagide nime all edasi võisteldakse. See võistlusklass sündis ajal, mil veoautokross keelustati ja meie nupukad tehnikamehed veoauto raamile bagi ehitasid. Lisaks superbagidele võisteldakse Eestis veoautokrossis tänapäeval veel klassides GAZ 51/52 ning GAZ 53.

Kui veoautokrossi kõrgajal, möödunud sajandi 70-ndatel, olid põhilisteks veoautokrossi harrastajateks just põllumajandusettevõtete (kolhoosid, sovhoosid ja neid teenindav Eesti Põllumajanduse Tootmiskoondis) töötajad, siis tänapäeval on ala harrastajate hulgas ärimehi, riigiametnikke ja koolipoissegi.

Ala on liikumas traditsioonilisest veoautokrossist rallikrossi suunas. Ehk siis võisteldakse järjest rohkem just rallikrossi kiiretel radadel. Ka käesoleva aasta veoautokrossi Eesti meistrivõistluste kuuest etapist kaks toimub samadel radadel, kus ka rallikrossi Eesti meistrivõistluste etapid läbi viiakse. Ka võistlemise kord sarnaneb rallikrossi võistlustega. Sõidetakse kõikides klassides kolm eelsõitu ja finaal. Pealtvaatajatele on selline võistlus just eriti huvitav. On palju starte ja kiire sõit.

Tundmatuseni on muutunud võistlusautod. Põhidetailid on kõigil võistlusautodel Vene päritolu. Kui algusaastatel sõideti tavaautodega, millega tööpäevadel ka tööd tehti, siis nüüd on tegemist spetsiaalselt veoautokrossiks kohandatud sõidukitega.

LOE KA NEID UUDISEID:

17. jaanuar 2026

Romet Jürgenson: Montet olen pikalt sõita tahtnud, aga pigem olen õnnelik, et pole sinna varem läinud

22. jaanuaril antakse Monacos start autoralli MM-hooaja 2026 avaetapile, Monte Carlo rallile. Ainsate eestlastena on maailma legendaarseimale rallile startimas...
16. jaanuar 2026

Autoralli Soome meistrivõistluste avaetapil on stardis viis Eesti võistluspaari

Laupäeval, 17.jaanuaril antakse Ida-Soomes Mikkelis start Soome autoralli meistrivõistluste avaetapile Ralli Mikkeli. Hooaja esimesele mõõduvõtule on registreerunud 76 võistluspaari,...
15. jaanuar 2026

Nädalavahetus autospordis: EAL-i gala ja välisvõistlused

Nädalavahetusel toimub Tallinnas Eesti Autospordi Liidu gala ja mitmed Eesti autosportlased stardivad välismaal. Eesti Autospordi Liidu galal Unibet Arenal...
15. jaanuar 2026

MRF Tyres Noorte Rallikool osutus erakordselt populaarseks

MRF Tyres Noorte Rallikooli kandideeris 45 noort, kellest 22 pääses koolitusprogrammi. “Huvi ületas oluliselt meie prognoositut,” rääkis programmi üks...