6. märtsil lahkus meie seast kardisportlane ning Eesti esimeste kartautode ja võistlusmootorite ehitaja Randar Veerus. Veeruste perekonda kardispordi juurde toonud Randar võitis elu jooksul mitu Eesti meistrivõistluste medalit ja pälvis Nõukogude Liidu meistersportlase tunnustuse. 1966. aastal Tallinnas peetud NSV Liidu meistrivõistlustel saavutas ta eestlaste parimana neljanda koha, domineerides viimase võistlussõiduni.
Kogu elu kardi- ja mootorispordiga tihedalt seotud olnud Randar Veerus jätkas karjääri poja Ivari mehaanikuna ja hiljem pojapoja Ragnari andunud kaasaelaja ja toetajana. Uhke vanaisa elu kõrghetk saabus 2023. aasta 9. detsembril, kui sai tähistada pereringis pojapoja Ragnar Veeruse Rotaxi Grand Finalsi võitu Bahreinis.
Randar Veeruse head nõu ja tehnilist tuge on kuue aastakümne jooksul jagunud paljudele kardi- ja mootorisportlastele. Vanameistrit nähti veel rajal 2012. aastal peetud Rannarootsi Grand Prix’l, kus ta võistlusnumbriga 1937 Eesti kardispordi 50. aastapäeval oma viimased ringid sõitis.
Ärasaatmine toimub Pärnamäe krematooriumi väikeses kabelis 14. märtsil kell 14.
