Kiirendusspordi Eesti karikavõistluste kavva kuulub tänavu noortele mõeldud spetsiaalautode klass Junior Dragster. Ka on kiirendusspordi eestvedajatel ettepanek politseile.
Junior Dragster on umbes neli meetrit pikk ja ligikaudu 200 kg kaaluv redelraamil auto, millel kasutatakse ühe või kahe silindriga mootorit. Osaleda saavad 8 kuni 18aastased sõitjad, võisteldakse kaheksandikmiilil bracket-süsteemis. Viimane tähendab, et sõitja teatab enne starti kohtunikele aja, millega ta arvab end võistlusdistantsi läbivat ning püüab seda aega rajal korrata. Kes lähemale saab, võidab, kes on oma nimetatud ajast kiirem, diskvalifitseeritakse. Väljalangemissõitude stardiprotseduuris arvestatakse sõitjate öeldud aegadega ja kiirema aja prognoosinud sõitja stardib vastavalt hiljem. Lubatud aegade vahemik on 7,9 kuni 13,6 sekundit kaheksandikmiilil.
Kiirendusspordi Eesti karikavõistlustel sõidetakse üheksas ja meistrivõistlustel neljas autode ja mootorrataste klassis. „Valik algab väikese võimsusega autodele mõeldud noorteklassidest ning ulatub mitu tuhat hobujõudu arendavate Outlaw klassi sõidukiteni,“ ütleb Eesti Autospordi Liidu kiirenduse alakomitee liige Kain Kivissaar. „Nii saavad sõitjad liikuda samm-sammult järjest kiirematele autodele.“
Kivissaar lisab, et populaarne on lühendiga RWYB tähistatav klass – Run What Ya Brung (ingliskeelsest slängist: sõida sellega, millega kohale tulid) ja tähendab, et startida saab tehniliselt korras igapäevaautoga.
„Paratamatult leidub alati neid, kes soovivad tänaval illegaalselt kiirendada, kuid tihtipeale ei mõelda tagajärgedele. Tulge parem rajale, võtke kontrollitud risk, võistlustel on tagatud ümbritsevate inimeste turvalisus, kohal on ka alati päästeteenistus ja tuletõrje. Ameerika Ühendriikides pakutakse kiirendusvõistlustel võimalust näiteks endiste politseiautode vastu kiirendada. Politseinikud on programmi raames ehitanud politseiauto ümber ja käivadki legaalsetel üritustel pakkumas võimalust nendega võistelda. Miks mitte proovida seda Eestiski? Võib-olla aitaks politseiga võidusõitmise võimalus mõnegi Eesti tänavakiirendaja võistlustele tuua.“
Eesti kiirendusspordi peamise probleemina toob Kivissaar välja tipptasemel raja puudumise. “Põhiliselt toimuvad võistlused Kaitseliidu loal Haapsalus Kiltsi lennuväljal, võisteldud on mitmel teiselgi kasutuses ja maha jäetud lennuväljal. Sõita neil saab, aga maailma tipptasemel raja puudumine on murekoht. Eestis on tippsõitjaid ja- autosid, kuid paraku pole neil raja puudumise tõttu võimalik sõita Eestis samal tasemel, mis mujal maailmas. Andres Arnover näiteks käib võistlemas üle maailma ja on ka maailmarekordi omanik, kuid kodumaal peab piirduma näidissõitudega – siinsed raja ei võimalda väga kiire ja võimsa auto tegelikke võimeid näidata. Alakomitee teeb probleemi lahendamiseks tööd, sest korraliku raja puudumine hakkab pidurdama ala arengut.
Kiirendushooaja algus sõltub viiruspiirangutest. „Proovime kõigele vaatamata nautida pikka ja vägevat hooaega,“ lisab Kivissaar.
