Rallikrossi Eesti meistrivõistluste osalejate arv kasvab hoogsalt ning on täiesti võimalik, et mõnel etapil osaleb tänavu sada võistlejat.
„Sõitjaid on tänavu kindlasti mullusest rohkem,“ ütleb Eesti Autospordi Liidu rallikrossi alakomitee juht Mati Kask. „Tänase info põhjal on autode klassides startimas 45 sõitja ringis ning krosskartidel ligikaudu 50. Mõnel võistlusel võib sada osalejat kokku tulla küll.“
Autode klassides kasvab osalejate arv teiste seas mõne Supercar-klassi sõitja võrra, kuid kõige rohkem lisandub krosskarte. „Sõitjad ütlevad, et mõõduka raha eest on võimalik saada väga võimas sõiduelamus. Krosskardi hind, selle ülalpidamiskulud ja auto kiirus on väga heas suhtes,“ valgustab Kask krosskartide populaarsuse tagamaid. „Nende maaletoojad on aktiivsed ja sõitjaid abistavad – see aitab kasvule vägagi kaasa.“
Lisaks Speedcari ja Semogi krosskartidele on tänavu oodata rajale ka LifeLive sõidukeid.
Krosskardid võistlevad tänavu kereautodest erinevas süsteemis, mis lisaks muule tähendab, et korraga on rajal rohkem võistlejaid. „Sõidud muutuvad pealtvaatajatele vaatemängulisemateks – eelsõitudes stardib korraga kuus, finaalis üheksa krosskarti,“ sõnab Kask. „Uus süsteem säästab aega: kuna sõitjaid on palju, siis vana korraldusega veniks võistluspäev liiga pikaks. Suureneb ka võrdsus, sest ükski sõitja ei stardi eelsõitudes kordagi samast stardireast.“
Lühidalt kokku võetuna pääsevad uue süsteemi järgi krosskartide eelsõitude seitse paremat otse A-finaali, järgmised seitse otse B-finaali jne kuni maksimaalselt üheksa osalejat stardib viimases finaalis. Iga finaali kaks paremat tõusevad järgmisse finaali, näiteks B-finaali kaks paremat pääsevad A-finaali. Nii on võimalik näiteks eelsõitude viimasel tõusta hea sooritusega erinevates finaalides kogu võistluse võitjaks.
Kereautodega võisteldakse samas süsteemis, milles varasematel aastatel. „Nii palju muutsime, et noored sõidavad eelsõitudes koos Super1600 klassiga.“
Rallikrossi Eesti meistrivõistluste kavva kuulub kuus etappi. Hooaeg algab 1. mail LaitseRallyPark´is treeningpäevaga, esimene etapp sõidetakse samuti seal. Kavas on veel võistlused Misso, Piiroja, Vasalemma, Kehala ja Kulbilohu radadel. „Üle pika aja toimuvad kõik meistrivõistluste osasõidud erinevatel radadel. Samuti on meie jaoks oluline lai võistlusgeograafia,“ lisab küsitletu.
Kõige suurema muutuse teeb suvel toimuvaks võistluseks läbi Piiroja rada Põltsamaa lähistel – 60 protsenti sellest asfalteeritakse. Tööde algus sõltub ilmadest, tõenäoliselt juhtub see mai esimeses pooles. Vasalemma raja üleujutusprobleemi lahendab rallikrossikomitee koostöös Päästeametiga. „Nemad aitavad nõu ja jõuga, toovad võimsad pumbad ja pool kilomeetrit voolikuid. Pumpame stardisirget uputava karjäärivee kraavidesse,“ sõnab alakomitee esimees. „Vasalemmast ei tahtnud me mingil juhul loobuda – see on ajalooga rada ja rahvale väga meeldib.“
Vasalemma rada on ka üks neist, kus keeruline ära hoida piletita pealtvaatajate sissepääs. „See ei ole tegelikult probleem. Mõni üksik tegelane ikka üritab kusagilt läbi võsa trügida, aga üldiselt rallikrossipublik hoolib sellest spordialast ja saab aru, et piletirahast sõltub samuti võistluste toimumine. Olen neile väga tänulik. Samuti tänan kõiki sponsoreid, kellest enamik jätkab rallikrossi toetamist keerulistele aegadele vaatamata.“
Rallikrossi Eesti meistrivõistlused:
15. mai – 1. etapp, LaitseRallyPark, Harjumaa
26. juuni – 2. etapp, Misso rallikrossirada, Võrumaa
24. juuli – 3. etapp, Piiroja rallikrossirada, Jõgevamaa
7. august – 4. etapp, Vasalemma rallikrossirada, Harjumaa
11. september – 5. etapp, Kehala Ring, Lääne-Virumaa
25. september – 6. etapp, Kulbilohu rallikrossirada, Tartumaa
