Autode ringrajasõidu esimesed Eesti meistrid selgitati 1962. aastal 26.-27. maini Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal peetud Kalevi Suursõidul.
Autosportlased võistlesid kolmes klassis ja kuna meie autode ringrajasõit oli meil veel lapsekingades, siis võistlejate vähesuse tõttu sõitsid kõigi klasside võistlejad koos.
Distantsi pikkuseks oli 12 ringi ehk 81,06 kilomeetrit. Eesti roolikeerajatele pakkusid konkurentsi Moskva, Leningradi ja Läti võidusõitjad. Kõige osavõturohkemas (11) klassis vormel-3 läks kaksikvõit lätlastele Voldemars Beišansile ja Paulis Gulbisele. Eesti meistritiitli võitis selles klassis kolmas olnud Madis Laiv ja hõbeda F3-klassis neljas olnud Leo Kritt.
Vormel-Junior klassis oli nelja sõitja konkurentsis võidukas Henry Saarm, meie teine sõitja Ottomar Õunas katkestas. Vabavormelitel meie ainus osaleja Ludvig Kõrge katkestas ja selles klassis jäid meistrivõistluste medalid välja andmata.
Aare Arula
