Eestis võidusõidutehnika seeriaviisilise valmistamise ühe pioneeri, tootmiskombinaadi Vihuri asutamisest möödub tänavu 26. oktoobril 50 aastat.
Mootorispordisõbrad teavad ilmselt enim selle ALMAVÜ (Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing) süsteemi kuulunud, 26. oktoobril 1973 asutatud tootmiskombinaadi eksperimentaaljaoskonna ettevõtmistest.
Seda jaoskonda võis tinglikult nimetada ka mootorispordiosakonnaks, sest seal toimus muuhulgas Volga Autotehase (VAZ) autode ümberehitamine ralliautodeks, konstrueeriti ja ehitati võidusõidumootorrattaid ning valmistati ja komplekteeriti vajaliku varustusega tehnilise abi autosid ralliautode teenindamiseks trassil. ALMAVÜ ENSV eksperimentaalses tootmiskombinaadis Vihur asusid insener-konstruktoritena tööle mootorrattaehituse entusiast Jüri Randla ja võimekas autoala spetsialist Juhan Sein.
1975. aasta 1. maiks valmis Vihuri mootorrataste osakonna peakonstruktori Jüri Randla juhtimisel kaks esimest ringrajamootorratast Vihur VM-001. Esimene ralliauto Vihur-Ralli ehitati seeriaauto VAZ–21011 baasil. Auto ümberehitused vastasid Rahvusvahelise Autoföderatsiooni (FIA) grupp-2-autode tehnilistele tingimustele. 1300 cm³ töömahuga mootori võimsus tõusis 69 hj pealt (5600 p/min) 105 hj (7500 p/min) peale. See võimaldas saavutada maksimaalseks kiiruseks 165 km/h. Auto tühimass oli 850 kg.
Esimese ralliauto ehitamine lõpetati 1975. aasta 7. novembri varahommikul. Just enne paraadile minekut tegi VAZ–21011 forsseeritud 105-hobujõuline mootor “hääled”. Kümme päeva hiljem alustati sõidukatsetusi. Juba esimesel proovil Viljandi maanteel läbis Vihur-Ralli ühe kilomeetri lendstardist 33 sekundiga. Novembri lõpul anti sportlastele üle veel kolm ralliautot.
Aastaga oli Vihuri eksperimentaaljaoskonnas ette valmistatud 15 FIA grupp-2 nõuetele vastavat autot. Vihur ei piirdunud ainult ralliautode ettevalmistusega. Peatselt võeti käsile spetsiaalse ringrajaauto ehitus.
Kui Volga Autotehases läks tootmisesse uuendatud kerega mudel VAZ 2105, võeti see ka Vihuris ralliauto aluseks. A-2/1 grupi võistlusautol vastavalt reeglitele mootorit, käigukasti ja ülekannet ei muudetud. Küll aga tehti muid muudatusi, paigaldati turvapuur, asendati istmed ja rool, paigaldati suurem karterikaitse, aku paigutati pagasiruumi jne.
Ühel hetkel 1980. aastate algul nihkus Vihuri ralliautode äri Eesti NSV piiridest välja ning Avtoexport hakkas koondislastele võistlusmasinaid soetama Vilniusest, Stasys Brundza kaudu.
Loe põhjalikumalt tootmiskombinaadi Vihur tegemistest rally.ee lehel. Eelnev oli lühikokkuvõte rally.ee artiklist.
