Esimene kardivõistlus Eesti toimus 1962. aasta 7. jaanuaril Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil (praegu Kalevi staadion) 22 auto ja 31 sõitja osavõtul.
Katkend peagi ilumvast raamatust “Autosport 2021”, millest suur osa on Eesti auto-motospordi 100 aasta juubeli puhul pühendatud Eesti autospordi ajaloole. Raamatuteksti autor on Toomas Vabamäe.
Kardisõidu pioneerideks NSV Liidus olid lätlased ning tegemist oli nii-öelda propagandavõistlusega. Ka enamik karte ja võistlejaid oli Lätist. Küll aga olid lätlased lahkesti nõus oma sõidukeid põhjanaabritele laenama.
Eestist oli väljas täpselt üks kart, mis ehitati Tallinna 2. keskkoolis ja mida juhtis toonane abiturient Taivo Sapas, hilisem edukas mootorrattur. Eestlastest sõitjaid oli peale Sapase veel vaid neli, kuid 125 cm3 klassis võideti kaks individuaalset (Sapas ja Leo Kritt) ja ka meeskondlik esikoht. Võistlust jälgis koguni 4000 pealtvaatajat. Kardispordi menu hakkaski Eestis plahvatuslikult kasvama.
Juunis 1962 peeti Põltsamaal esimest korda kogu NSV Liidus kardivõistlus spetsiaalselt selleks ehitatud rajal, kuna veel aastaid hiljemgi olid võistlustandriks enamasti ajutised tänavarajad.
1963. aastal selgitati 54 sõitja osavõtul kardisõidu esimesed Eesti meistrid: Väino Allipere oli parim 125- ja Endel Niilson 175-kuupsentimeetriste kartide seas. Aasta hiljem lõid Eesti kardisõitjaid platsi puhtaks juba NSV Liidu meistrivõistlustel: nii 125 cm3 kui ka 175 cm3 klassis saavutati kaksikvõit. Esimeste eestlastena tulid NSV Liidu meistriteks Väino Allipere ja Villem Kutsar.
Nii kirjeldas esimest võistlust Õhtuleht
Kartingud staadioni rajal, Õhtuleht, 8. jaanuar 1962
Eilne karge talveilm meelitas Komsomoli-nim. staadionile mitmetuhandelise mootorispordihuviliste pere. Siin kohtusid Riia, Liepaja, Ventspilsi, Talsi, Jelgava ja Tallinna kartingud. Eeldati Läti kartingute kindlat üleolekut ja meie esindajatele reserveeriti üksmeelselt kõige tagumised kohad. Võistluste käik aga kummutas ka kõige pessimistlikumad oletused. Tallinna 2. keskkooli õpilased T. Sapas ja P. Kilemit tegid omavalmistatud kartingul lausa hulljulget sõitu ning võitsid pealtvaatajate siira sümpaatia. Nii saavutas T. Sapas 125 sm³ grupistardi finaalis esikoha ja P. Kilemit 125 sm³ individuaalstardi finaalis III koha. Kui lisada, et L. Kritt viimasemehesõidus jättis kõik kaasvõistlejad seljataha ja „Kalevi“ AMK koondis võitis meeskonnasõidus Läti NSV koondise, olid ka kõige julgemad unistused täitunud.
Tehnilised tulemused.
125 sm³ finaal: 2. V. Rorbak (Talsi), 2. T. Liepa (Riia), 3. P. Kilemit (Tallinn),
175 sm³ finaal: 1. F. Biron (Talsi), 2. A. Janson (Riia), 3. A. Jurevics (Jelgava).
125 sm³ grupisõidu finaal: 1. T. Sapas (Tallinn), 2. V. Rorbak (Talsi), 3. A. Jurevics (Jelgava).
175 sm³ grupisõidu finaal: 1. F. Biron (Talsi), 2. A. Jurevics (Jelgava), 3. A. Janson (Riia).
125 sm³ Viimasemehesõit: 1. L. Kritt (Tallinn), 2. V. Rorbak (Talsi), 3. A. Jurevics (Jelgava).
175 sm³ viimasemehesõit: 1. F. Biron (Talsi), 2. A. Jurevics (Jelgava).
Meeskonnasõit: 1. „Kalevi“ AMK, 2. Läti NSV koondis.
