Eesti autoringrajasõit tähistab 90 aasta juubelit

Autod 1934. aasta Eesti Suursõidu stardis. Nr. 2 klaasivabrikant Johannes Lorup, edasi sõidu võitja Heinrich Tael, Arno Koch, Tom Ferrier, Johannes Mannert ja Kurt Stadie. Foto: Aare Arula arhiiv

90 aastat tagasi, 16. septembril Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal toimunud teisel Eesti Suursõidul, mis kandis ka nime Estonian TT, kihutati esmakordselt Eestis ringrajasõidus ka autodel.

Eesti Suursõidu korraldas Eesti Autoklubi Mootorratta Sektsioon ja autod pidid võistlema ka aasta varem toimunud esimesel Suursõidul. Kuna registreerus vaid kolm autodel võistlejat vajaliku nelja asemel, siis autode võidukihutamist ei toimunud.

1934. aastal oli autode stardis seitse sõidukit, mis olid vastavalt autode võimsusele jaotatud kahe võistlusklassi: B-klass, autod kuni 1500 cm³ ja D-klass, autod üle 1500 cm³.

Autode võidukihutamise esimesel ringil katkestas sõidu Arno Koch, kes sõitis oma väikesel MG-l. Viiendal ringil pidi tehniliste probleemide tõttu sõidu pooleli Julius Johanson oma võimsal Buickil.

Juhtpositsiooni haaranud Heinrich Tael (Chevrolet) ei andnud oma edu käest, lõpetades esimesena kümne ringi pikkuse sõidu. Võimsamate autode klassis võistelnud Taela keskmine kiirus oli 78,72 km/h. Teisena finišeeris väiksemate autode konkurentsis ehk B-klassis võistelnud Eestis elanud inglane Tom Ferrier (Singer), kelle kiirus oli 74,05 km/h. Kolmas koht ja D-klassi teise koha pälvis klaasitööstur Johannes Lorup, kellel jätkus oma Auburni roolis aega mõnes aeglases kurvis daamidele taskurätikuga lehvitamiseks. Viimasena ehk viiendana finišeeris väiksemas klassis sõitnud sakslane Kurt Stadie (Hanomag). Lorup oli aasta hiljem Suursõidul autovõistluse erikomissar.

16. septembrit 1934 võib lugeda autode ringrajasõidu sünnipäevaks. Autodel sõideti Eesti Suursõitudel veel kahel järgneval aastal. 1935. aastal võidutses Soome selle aja edukaim autosportlane Karl Ebb. Võimsal Mercedes-Benzil sõites oli tema keskmine kiirus 98,87 km/h tunduvalt parem eelmise aasta autode kiireima sõitja omast. Ainsa eestlasena võistelnud Julius Johanson (Studebaker) finišeeris kuuendana.

Kolmanda Suursõidu võistluse kavas olid küll Heinrich Taela (Alfa-Romeo), Arno Kochi (Amilcar), varjunime Rony Rocy nime all motovõistlustel võistelnud ehk pankur Klaus Sheeli poja Patrik (MG) ja Lepo Markovichi (Aero) nimed, aga kahjuks võistluspäeval nende masinaid stardipaigas ei olnud.

1936. aastal eestlasi sõitmas ei olnud, kuigi võistlusele registreerus neid kolm ja osalesid vaid kuus soomlast, neist vaid pooled jõudsid finišisse. Võidukarika viis üle lahe Aleksis Patama (Ford).

Paarikümne aastase vaheaja järel võisteldi autode ringrajasõidus 30.-31. mail 1959. aastal Tartu lähistel Ojaküla-Vanamõisa ringrajal toimunud hooaja avavõistlustel ringrajasõidus. Esmakordselt Eestis sõideti võidusõiduautodel ja pealtvaatajatel oli võimalus näha rajal kihutamas Eestis ehitatud vormelautosid Estonia (roolis Ants Seiler), Sitikas (Ants Promet) ja Vana Toomas (Raimond Esner).

LOE KA NEID UUDISEID:

18. detsember 2025

Eesti Autospordi Liidu presidendi Toivo Asmeri jõulutervitus

Head autosportlased, armsad pereliikmed ning head toetajad ja koostööpartnerid! Pikk ja emotsiooniderohke hooaeg on lõpule jõudnud ning on aeg...
15. detsember 2025

Müüki tulevad EAL gala lisapiletid

Head autosportlased ja autospordisõbrad! Teie huvi eeloleva EAL Gala 2025 vastu ning osalemissoovide arv on kaugelt ületanud kõik ootused ja varasemate...
15. detsember 2025

Autospordi ja autonduse aastaraamat 2025 jõudis müügile

Autospordi ja autoaastat kokku võttev raamat “Auto 2025” on müügil Eesti Autospordi Liidu kontoris (Vana-Tartu mnt 79a, Peetri, III...
12. detsember 2025

Mohammed Ben Sulayem valiti tagasi FIA presidendiks

Usbekistanis Taškendis toimunud Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) peaassambleel valiti Mohammed Ben Sulayem uuesti FIA presidendiks. President Mohammed Ben Sulayem alustab...